Uuest aastast on kõikide residendist füüsiliste isikute maksuvaba tulu ühes aastas 6000 EUR. See tähendab, et 1200 EUR brutotasu puhul on residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu suuruseks 500 EUR kuus. Iga brutotasu 1.8 EUR tõus 1200 EUR-st edasi, vähendab maksuvaba tulu 1 EUR võrra. 2100 EUR brutopalga puhul ühes kalendrikuus jõuab tulumaksuvaba miinimumi nulli.
Aasta tulu arvestuses on samuti muutus.
Aastatuluna ei arvestata maksuvabasid hüvitisi, toetusi ja stipendiume ning muid maksuvabastusi,mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita. Näiteks eluaseme või isiklikus kasutuses oleva vallasasja (näiteks auto) müük.
Tulumaksuseaduse muudatusest tulenevalt peab hakkama deklareerima kõiki laene, mis on antud äriühingu aktsionäridele, osanikele või liikmetele. Seadusemuudatuse eesmärgiks on varjatud kasumieraldiste avastamine ning maksustamine.
Varjatud kasumieraldisele võib viidata laenu andmine ebamõistlikult pikaks ajaks, ebamõistlik tagasimakse graafik, tagasimakse tähtaja korduv pikendamine või laenusumma korduv suurendamine, samuti ka laenuraha ebaratsionaalne kasutamine. Kui laenu tähtaeg on pikem, kui 48 kuud, võib maksuhaldur nõuda tagasimakse võime ka kavatsuse tõendamist.
Endiselt on oluline see, et antud laenud oleksid antud intressiga, mis vastavad turutingimustele. Üheks võimalikuks aluseks on Eesti Panga statistika andmebaas, mille leiate järgmiselt lehelt:
Eesti Panga statistika andmebaas
Antud laene tuleb hakata deklareerima kvartaalselt, esimene deklaratsioon peab olema esitatud hiljemalt 10.02.2018. Oluline on tähele panna, et tõendamise ja deklareerimise kohustus rakendub kõikidele laenudele, mis on antud alates 01.07.2017 ning ka neile laenudele, mille puhul peale antud kuupäeva laenusummat suurendatakse, tagasimaksetähtaega pikendatakse või muid olulisi tingimusi muudetakse.
Ühes kvartalis saab tööandja maksuvabalt hüvitada töötajale sportimise kulusid 100 EUR ulatuses. Tegemist on personaalse maksuvabastusega, mida ei saa edasi anda teistele isikutele ning samuti ei saa kanda summat ühest kvartalist teise. Väljamakse võib olla küll ka korra aastas, kuid arved peavad olema vähemalt igas kvartalis. Väljamakse tegemise aluseks on arve.
Sellisteks kulutusteks on:
Antud hüvitise alla ei kuulu spordivarustuse soetamine (sh riided, jalanõud) ning uute rajateste ehitamine. Vabastus kehtib, kui tööandja võimaldab neid kõikidele töötajatele. Antud hüvitised tuleb deklareerida korra aastas INF 14-l.
Kui ettevõtte sõiduautot kasutatakse erasõitudeks on tegemist erisoodustusega. Alates 01.01.2018 on maksustamise aluseks auto kW, 1 kW = 1.96 EUR. Antud summast arvutatuna on 1 kW erisoodustusmaksud (tulumaks ja sotsiaalmaks) kokku 1.3 EUR. Seega 100 kW sõiduauto puhul on erisoodustus ühes kuus 130 EUR.
Üle 5 aasta vanuste sõiduautode puhul kasutatakse koefitsienti 0.75. Seega 100 kW sõiduauto puhul, mis on üle viie aasta vana, on erisoodustus ühes kuus 97.50 EUR.
Sega kasutuse puhul ei ole vaja sõidupäevikut pidada, 100% töösõitudeks kasutatava sõiduauto puhul on see aga kohustuslik. 100% töösõitudeks tehtava sõiduauto puhul on kohustuslik teha ka vastav märge ARK-s, selle märke tegemise eest riigilõivu ei küsita. Antud info, kas auto on 100% töösõitudeks kasutatav või sega kasutuses, on avalik.
Kui 100% sõiduauto muutub sega kasutuses olevaks, tuleb seda proportsiooni rakendada vähemalt ühe aasta jooksul.
Käibemaksu seisukohalt muutusi ei ole.
Ettevõttel on kohustus Töövõimetushüvitist tasuda töötajale 4. kuni 8. päevani, sealt edasi tasub Haigekassa. Alates 01.01.2018 on tööandjal võimalus hüvitada ka 2.-3. haiguspäev, kinni pidades vaid tulumaks.
Tulumaksuga ei maksustata töötajale hüvitatud parkimistasu seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus, töö- või ametiülesannete täitmisel. Parkimistasu tulumaksuvabalt saab maksta lisaks 335 EUR-le.