Alates 01.01.2025 tõuseb töötasu alammäär 886 euroni kuus (2024. aastal oli 820 eurot, 2023. aastal oli 725 eurot, 2022. aastal oli 654 eurot).
2025. aastal jääb residendist füüsilise isiku tulumaksuvaba miinimum samaks, s.o. 654 eurot ühes kalendri kuus (7 848 eurot aastas, v.a. vanaduspensionieas 9 312 eurot). Samuti jääb kehtima “Maksuküür” ning valem on sama: 654 − 654 ÷ 900 × (väljamakse - 1200).
Sotsiaalmaksu kohustuse alammäär on 2025. aastal 270.60 eurot (33% eelmise aasta miinimumpalgast ehk 820 eurot × 33%). See on summa, mida töölepingulise töötaja puhul tuleb igakuiselt tasuda ning teiste lepingute puhul on see minimaalne summa, mis tuleb tasuda, et töötajal oleks kehtiv tervisekindlustus.
Alates 01.01.2025 tõuseb tulumaksumäär, see saab olema 22% (kuni 31.12.2024 20%).
Alates 01.01.2025 tõuseb juriidilise isiku tulumaksumäär, uus määr on 22/78 (kuni 31.12.2024 on 20/80).
Näiteks, kui netodividendidena makstakse eraisikust omaniku pangakontole 1000 eurot (tavamääraga) kuni 31.12.2024, siis on maksukulu kokku 250 eurot. Alates 01.01.2025 väljamaksetest on see juba 282.05 eurot (maksukohustus suureneb 12.82%).
Kaob ära dividendide madalam maksumäär 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt kinnipidamisele kuuluv tulumaks 7%. Seega, 2025. aastast maksustatakse dividende üksnes maksumääraga 22/78.
Automaks koosneb kahes komponendist: registreerimistasu ja aastamaks.
Mõlemat on võimalik arvutada järgmise kalkulaatoriga.
Mootorsõidukimaks on riiklik maks, mida maksavad kõik liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikud või vastutavad kasutajad. Mootorsõidukimaksu kogub Maksu- ja Tolliamet vastavalt väljastatud maksuteadetele. Antud teated saadab EMTA välja hiljemalt 15.02.2025. Maksu tasumise tähtajad on 15.06 ja 15.12.
Registreerimistasu makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel. Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba registreeritud sõidukite esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud.
Alates 2019. aastast läks avalikule sektorile e-arve esitamine kohustulikuks ning nüüd liigutakse edasi vaikselt ka erasektori poole. Nimelt alates 01.07.2025 on õigus kõikidel raamatupidamiskohustuslastele, kes on ennast äriregistris e-arve vastuvõtjana registeerinud, nõuda hankijalt arvet e-arve kujul. See tähendab, et kõiki müügiarveid ei pea saatma automaatselt välja e-arve kujul, aga kui klient seda küsib, tuleb vastavalt toimida.
Alates 01.01.2025 muutuvad järgmised käibemaksumäärad:
Alates 01.01.2025 tekib võimalus II samaga liitunud isikutel tõsta oma kogumispensioni makse määra 2% pealt 4% või 6% peale. Muutmiseks tuleb pensioniregistri pidajale või kontohaldurile esitada vastav avaldus 01.01.2024-30.11.2024 perioodi sees. Uus määr hakkab kehtima alates 01.01.2025. Kui töötajal on mitu tööandjat, kehtib uus määr kõigi tööandjate juures. Riigi panus, 4%, ei muutu.
| Alkohol | kuni 2024 | alates 2025 |
|---|---|---|
| Õlu (etanoolisisaldus ühe mahuprotsendi kohta hektoliitrís) | 13,34 | 14 |
| Kääritatud jook ja vein kuni 6% (ka) (hektoliiter) | 66,52 | 69,84 |
| Kääritatud jook etanoolisisaldusega üle 6% (hektoliiter) | 155,21 | 162,97 |
| Vein üle 6% (hektoliiter) | 155,21 | 162,97 |
| Vahetoode (hektoliiter) | 303,8 | 319 |
| Muu alkohol (etanoolisisaldus ühe mahuprotsendi kohta hektoliitrís) | 19,75 | 20,74 |
Alates 01.07.2025 tõuseb taas käibemaks ning Eestis käibemaksu uus standardmäär hakkab olema 24% (senise 22% asemel). Sellega seoses lõpevad 30.06.2025 ära varasemad käibemaksu ülemineku sätted, mis algselt pidid kehtima 31.12.2025 kuupäevani.
Varasemalt kehtis virtuaalselt edastatavate ürituste (näiteks koolitused) puhul reegel, et kui koolitust viib läbi koolitaja, siis sellisele teenusele lisatakse ürituse füüsilise toimumise koha käibemaks. Ning kui üritus on täielikult automatiseeritud (näiteks ette salvestatud koolitus, mida on võimalik osta ja kuulata omale sobival ajal), siis käibemaksu aluseks on teenuse ostja asukoht. Alates 01.01.2025 Käibemaksu Seaduse muutusest hakkab mõlemal juhul olema aluseks teenuse ostja asukoht.
Senini kehtis reegel, et kui müüakse uut ehitist, mis on juba kasutusele võetud, siis selle müügi puhul käibemaksu lisama ei pea. Alates 01.01.2025 Käibemaksu Seaduse muutusest tuleb aga käibemaks lisada ka juhul, kui uus või oluliselt parendatud ehitis on kasutusele võetud. Oluliseks tingimuseks on see, et see müük on ühe aasta jooksul pärast kasutusele võttu (välja rentimise pikkus peab olema vähemalt 12 kuud) ja tegemist on esimese võõrandamisega. Peale ühe aasta möödumist käibemaksu lisama ei pea.
Kuni 01.01.2025 seaduse muudatuseni tuli põhivara sisendkäibemaksu korrigeerida iga kalendriaasta lõpus (juhul, kui põhivara ei ole 100% kasutuses maksustava käibe tarbeks), siis uue reegli järgi tuleb seda teha esmasel kasutusele võtmisel täies ulatuses. Hiljem korrigeeritakse seda 5/10 aasta jooksul vastavalt reaalsele kasutusele.
Kehtiv vaid põhivarale, mis võetakse kasutusele alates 01.01.2025.
Käibemaksukohustuslansena registreerimise piirmäära hulka arvestatakse alates 01.01.2025 ka finantsteenuste ja kindlustusteenuste käive. Seda juhul, kui tegemist ei ole juhusliku iseloomuga teenustega.
Teiselt poolt ei pea aga arvesse võtma tehinguid, mis on Eestis maksustatavad 0% määraga ning mille käibe tekkimise koht on välisriigis.
Antud muudatus tuleneb EL direktiivist ning eesmärgiks on vähendada väikeettevõtjate halduskoormust. Kui hetkel on mitmetes EL liikmesriikides reegel, et käibemaksukohustuslaseks tuleb registreerida esimesest eurost, kuna teiste riikide ettevõtetele ei kehti kohalik registreerimise piirmäär, siis seda nüüd muudetakse.
Väikeettevõtete erikorda saavad rakendada need ettevõtted, kelledel Euroopa Liidus aasta käive ei ületa 100 000 eurot. Seda nii jooksval, kui ka eelmisel aastal.
Erikord ei kohaldu automaatselt vaid selle jaoks tuleb esitada taotlus, kus märgitakse, millistes liikmesriikides on soov tegutseda. Seda otsust aga ei tee kohalik maksuamet, kuivõrd ta küsib iga liikmesriigi käest eraldi luba antud ettevõttele erikorra õiguse andmist. Peale lubade saamist ja seega erikorra kasutusele võttu, tuleb antud käivet küll deklareerida, kuid mitte maksustada. Sellega jälgivad maksuametid piirmäärade täitumist. Kui mõnes liikmesriigis täitub kohalik käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär, siis selles riigis kaob õigus erikorda kasutada, ning ettevõte peaks ennast selles riigis võtma arvele käibemaksukohustuslasena nn otse.
Ettevõte, kes soovib väikeettevõtete käibemaksu erikorda rakendada ei pea olema kohalikus riigis (Eestis) käibemaksukohustuslane.
Väga oluline on tähele panna, et antud erikorra rakendamisega kaasneb sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang - antud erikorra kaudu tekkiva käibe tarbeks soetatud teenustelt ja kaupadelt ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata.
Antud erikorra kasutajad ei saa kasutada ka pöördmaksustamist ning samuti ei teki kohustust registreerida piiratud käibemaksukohustuslaseks. Selleks, et kolmandad osapooled teaksid, et ettevõte on liitunud väikeettevõtete käibemaksu erikorraga, muutub käibemaksukoodi loogika ning selle koodi lõppu lisatakse „EX“.
Alates 01.01.2025 muutuvad järgmised maksuvabade kulude piirmäärad:
| Kulu liik | UUS | Vana |
|---|---|---|
| Välislähetuse päevarahade esimesed 15 päeva | Kuni 75 eurot | Kuni 50 eurot |
| Välislähetuse päevarahade järgnevad päevad | Kuni 40 eurot | Kuni 32 eurot |
| Isikliku sõiduauto kompensatsioon | Kuni 0.50 eurot ühe kilomeetri kohta, maksimaalselt 550 eurot ühes kalendrikuus | Kuni 0.30 eurot ühe kilomeetri kohta, maksimaalselt 335 eurot ühes kalendrikuus |
| Terviseedendamisega seotud kulud | 400 eurot töötaja kohta ühes aastas (kokku summa jääb samaks, aga lisandub piirmäära vabamalt kasutada) | 100 eurot töötaja kohta ühes kvartalis |
| Vastuvõtukulud | Kuni 50 eurot ühes kalendrikuus | Kuni 32 eurot ühes kalendrikuus |
| Reklaamkingitused | Kuni 21 eurot ilma käibemaksuta summalt | Kuni 10 eurot ilma käibemaksuta summalt |
| Töötaja majutuskulud Tallinnas ja Tartus | Kuni 500 eurot ühe töötaja kohta ühes kalendrikuus | Kuni 200 eurot ühe töötaja kohta ühes kalendrikuus |
| Töötaja majutuskulud mujal Eestis | Kuni 250 eurot ühe töötaja kohta ühes kalendrikuus | Kuni 100 eurot ühe töötaja kohta ühes kalendrikuus |
| Laevapere- ja tsiviilõhusõiduki meeskonna liikme toitlustus | Kuni 20 eurot päevas ühe töötaja kohta | Kuni 10 eurot päevas ühe töötaja kohta |