Alates 01.01.2019 tõuseb miinimumpalk 540 EUR-ni kuus (2018. aastal oli 500 EUR). Miinimum tunnihind on 3.21 EUR brutos.
Sotsiaalmaksu miinimum on 2019 aastal 165 EUR. See on summa, mida töölepingulise töötaja puhul tuleb igakuiselt tasuda ning teiste lepingute puhul on see minimaalne summa, mida tasuda, et töötajal oleks kehtiv Haigekassa.
2019. aastal töötasude maksudes muudatusi ei ole. Kinnipeetavad maksud on endiselt 1.6% töötaja töötuskindlustusmakse (v.a. juhatuseliikme lepingu puhul), 2% kogumispension (kui on liitutud) ning 20% tulumaks. Lisaks peab tööandja tasuma 33% sotsiaalmaksu ning 0.8% ettevõtte töötuskindlustusmakset (v.a. juhatuseliikme lepingu puhul)
Hea uudis e-residentidele! Seoses äriseadustiku muudatusega ei ole kohustust osakapital sisse maksta vaid Eesti panka vaid võib seda teha ka teistes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud panka.
Alates 01.01.2019 tuleb Töötamise Registrisse lisaks praegusele infole lisada ka töötaja töökoht ja ametinimetus. Praegu Töötamise Registris olevate andmete muutmiseks on Maksu- ja Tolliamet andnud aega 30.04.2019 kuupäevani.
See puudutab ainult Töölepingu alusel töötavaid töötajaid.
Siin paar selgitust, kuidas aadressi määrata:
Soovi korral saad rohkem lugeda siit: Töökoha aadressi määramise juhend
01.01.2019 rakendub uus Tulumaksuseaduse muudatus, tänu millele on võimalik regulaarselt makstavate dividendide puhul kasutada madalamat maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast (16.28%). Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80.
Residendist äriühing saab madalamat maksumäära 14/86 rakendada:
Kui ettevõtte aastane müük teistele EL riigi eraisikutele jääb alla 10 000 EUR, ei pea ettevõte MOSS erikorda rakendama. See tähendab, et kui ettevõte on teinud MOSS erikorra kasutamise avalduse, võib ta teha nüüd sellest lõpetamise avalduse. Tuleb aga tähele panna, et alates lõpetamise avaldusest 6 kuud ei saa ettevõte uuesti MOSS erikorra kasutamiseks avaldust esitada.
Lisaks muutub MOSS erikorra kasutamisel arve väljastamise põhimõte. Kui seni tuli arve väljastamisel järgida sihtriigi reegleid, siis alates 2019 järgib erikorda rakendav maksukohustuslane arve väljastamisel üksnes oma registreerimisriigi arve esitamise reegleid.
Alates 01.01.2019 hakkab Euroopa Liidus kehtima vautśereid reguleeriv direktiivi 2006/112/EÜ muudatus, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautśerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid (vautśerite kui näiteks kinkekaardid). Sellest tulenevalt jagunevad vautśerid kaheks: üheotstarbeline vautšer ja mitmeotstarbeline vautšer.
Üheotstarbelise ja mitmeotstarbelise vautšeri mõistete sätestamine ja teineteisest eristamine on vajalik, sest nende puhul on käibemaksu loogika erinev. Kui siiani väljastati vautšeri arve alati ilma käibemaksuta ning käibemaks lisati arvele ja tasuti siis, kui kaup selle eest lunastati või teenust osutati, siis nüüd läheb loogika siin kaheks.
sest vautšeriga seotav maksukäsitus on erinev sõltuvalt sellest, kas vautšeriga seotud kauba või teenuse käivet saab maksustada juba vautšeri väljastamise ajal või alles vautšeriga seotud kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel.
Vautšer on üheotstarbeline, kui vautšeriga seotud kauba võõrandamise või teenuse osutamise koht ja sellelt kaubalt või teenuselt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on vautšeri väljastamise ajal teada (Näiteks konkreetse SPA sissepääs, mis on alati maksustatud 20% käibemaksuga). Mitmeotstarbeline vautšer on muu vautšer kui üheotstarbeline vautšer (Näiteks raamatupoe kinkekaart, kus on võimalik osta nii 9% kui ka 20% käibemaksuga maksustatud tooteid).
Kui üheotstarbelise vautšeri müüb ettevõte ise, siis loetakse seda juba kauba võõrandamiseks või teenuse osutamiseks ehk arvele tuleb käibemaks lisada. Kui aga ettevõte ise müüb mitmeotstarbelise vautšeri, siis kaupa ei võõrandata ja teenust ei osutata ehk käibemaksu arvele lisada ei tule (maksumäär ei ole teada, kuna klient võib osta erineva maksumääraga tooteid). Seega mitmeotstarbelise vautšeri alusel arvestatakse käibemaks selle vautšeriga seotud kauba üleandmisel või teenuse osutamisel.
Kui üheotstarbelise vautšeri annab üle teise isiku nimel tegutsev isik (vahendaja), tekib vautšeriga seotud kauba võõrandamise või teenuse osutamise käive isikul, kelle nimel vautšeri üle andnud isik tegutseb. Teine isik loeb vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe toimunuks päeval, millal toimus temale vautšeri eest makse laekumine või vautšeri lunastamine, olenevalt sellest, milline toiming oli varaseim.
Kui ettevõte kasutab IFRS-i, tekib alates 01.01.2019 kohustus kõiki rendilepinguid kajastada kapitalirendina, sinna alla ei kuulu vaid üksikud erandi, kui tegemist on väga väikeste ja lühikeste rentidega. See puudutab aga vaid neid ettevõtteid, kes kajastavad oma finantsaruandeid IFRS-i alusel, Eesti finantsaruandluse standardite puhul muutust ei ole.