Alates 01.01.2021 töötasu alammäär ei tõuse ning jääb 2020. aastal kehtinud tasemele – 584 eurot kuus. Sellest tulenevalt jääb samaks ka tunnitasu alammäär – 3.48 eurot brutos.
Sotsiaalmaksu kohustuse alammäär on 2021. aastal 192.72 eurot See on summa, mida töölepingulise töötaja puhul tuleb igakuiselt tasuda ning teiste lepingute puhul on see minimaalne summa, mida tasuda, et töötajal oleks kehtiv tervisekindlustus.
2021. aastal töötasude maksudes muudatusi ei ole. Kinnipeetavad maksud on endiselt 1.6% töötaja töötuskindlustusmakse (v.a. juhatuse liikme lepingu puhul), 2% kogumispension (kui töötaja on sellega liitunud) ning 20% tulumaks. Lisaks peab tööandja tasuma 33% sotsiaalmaksu ning 0.8% tööandjatöötuskindlustusmakset (v.a. juhatuse liikme lepingu puhul).
Pensionireformi vastuvõtmisega saavad inimesed nüüd ise otsustada, kas nad soovivad II sambasse jääda ning sinna sissemakseid teha või sellest lahkuda. Täiendava võimalusena on variant jätta seni kogutud raha teise sambasse kasvama, kuid mitte teha enam uusi sissemakseid. Uue võimalusena saab teise samba sees hakata ise oma pensioniraha investeerima, lastes selle kanda oma pensioni investeerimiskontole.
Kõigi nende uute võimaluste kasutamine on vabatahtlik ja eeldab vastava avalduse esitamist. Avalduse realiseerimine sõltub selle esitamise ajast:
Seega võib kogumispensioni muutuda kolm 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril. Seda sõltumata põhjusest, kas inimene lahkub II sambast, peatab sissemaksed II sambasse, läheb II sambast pensionile või liitub II sambaga. Isikupõhise info makse kinnipidamise kohustuse kohta saab Pensionikeskuse liitumiskontrollist:https://www.pensionikeskus.ee
Arvestama peab, et võttes raha välja enne pensioniiga tuleb maksta tulumaksu 20%. Pensionieas või viis aastat enne sellesse ikka jõudmist raha korraga välja võttes tuleb tulumaksu maksta 10%. Maksuvabalt saab teise samba raha välja võtta pensionieas või kuni viis aastat enne sellesse ikka jõudmist, võttes raha välja eluaegse pensioni või oodatava elueaga jagatud tähtajalise pensionina. Samuti on maksuvaba puuduva töövõimega inimesele tehtud väljamakse.
II samba väljamaksed ei lähe uuest aastast maksuvaba tulu arvestamisel arvesse ega vähenda inimese maksuvaba tulu.
Selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut muutus ajutiselt haiguslehtede hüvitamise kord alates 01.01.2021.a. Töötaja omavastutus on esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Selline hüvitamise kord jätkub ka 2022.aastal.
01.09.2021 saab läbi ajutine II samba sissemaksete peatumine, mis kehtis perioodil 01.07.2020-31.08.2021, neile kes vastavasisulise avalduse esitasid.
Edaspidi saavad uued III pensionisambaga liitujad pensionile jääda kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni iga. Senistel sambaomanikel säilib võimalus sealt pensionile minna 55-aastaselt. Raha saab III sambast välja võtta ka varem, kuid siis tuleb sellelt tasuda tulumaks 20%.
1. juulist lõpeb käibemaksuvabastus kuni 22 euro väärtuste pakkide impordile ja ka odavamatele kolmandatest riikidest tulnud pakkidele lisandub käibemaks 20%. Väikese väärtusega kaubasaadetiste impordikäibemaksu deklareerimise lihtsustamiseks kehtestatakse ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikord (IOSS erikord).
1. juulist kehtib üldine kaugmüügi piirmäär 10 000 eurot. Selle piirmäärani maksustatakse tehing käibemaksuga müüja liikmesriigis ning sellest piirmäärast edasi ostja liikmesriigis või ostjate liikmesriikides. Kõikidesse EL riikidesse tehtud müüke arvestatakse koos, mitte iga riigi kohta eraldi.
Antud erikord kehtib vaid eraisikust ostjate puhul. Ettevõtetele kauba müügi käibemaksu loogika jääb samaks: kui tegemist on teises EL liikmesriigis registreeritud käibemaksukohustuslasega, siis saab kasutada 0% pöördkäibemaksu (reverse charge) ning kui kliendil kehtiv KMKR puudub, tuleb lisada Eesti 20% käibemaks.
IOSS erikorda kohaldatakse ELis asuvale lõpptarbijale imporditavatele kaubasaadetistele, mis ostu-müügi lepingu sõlmimise hetkel asuvad ühendusevälises riigis, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot ja mida ei maksustata aktsiisiga. Tegelik väärtus koosneb EL territooriumile ekspordiks müüdava kauba hinnast ilma transpordi- ja kindlustuskuludeta (välja arvatud juhul, kui need kulud sisalduvad hinnas ja neid ei ole ostjale esitataval arvel eraldi märgitud) ning muudest maksudest ja tasudest, mida toll saab asjakohaste dokumentide abil kindlaks teha.
IOSS erikord võimaldab müüjal lisada kauba müügihinnale importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu juba müügitehingu toimumise ajal ning seetõttu ei teki ostjal kauba kättesaamisel üldjuhul täiendavat maksukohustust.
IOSS erikord lihtsustab ettevõtja käibemaksukohustusi – erikorraga liitunud ettevõtja saab registreerida ennast erikorra kasutajaks ning deklareerida ja maksta kõigi erikorraga hõlmatud kaupade importimisel käibemaksu ühes liikmesriigis (registreerimisliikmesriigis) selle asemel, et tasuda käibemaks importimise hetkel igas liikmesriigis, kuhu kaubad imporditakse.
Kokkuvõttes peaks ELis asuvate lõpptarbijate poolt imporditavalt kaubalt käibemaksu deklareerimine ja maksmine IOSS erikorda kasutava ühendusevälise riigi ettevõtja puhul toimuma järgmiselt:
IOSS-erikorra maksustamisperiood on kalendrikuu ning IOSS deklaratsioon esitatakse igale kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
OSS (One Stop Shop) ehk teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord.
1. juulist 2021 laiendati senist „väikest ühe akna süsteemi“ (ingl Mini One Stop Shop, MOSS), mida kuni selle kuupäevani sai kasutada ainult teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavate digiteenuste maksustamisel. Sellest sai „ühe akna süsteem“ OSS, mida hakati rakendama ühendusesisesele kaugmüügile ja lisaks digiteenustele ka muudele teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavatele teenustele, mille käive tekib lõpptarbija liikmesriigis.
Erikorra rakendamine lihtsustab ettevõtja teises liikmesriigis tekkiva käibemaksukohustuse täitmist. Ettevõtja, kes on valinud erikorra rakendamise, deklareerib teises liikmesriigis tekkiva käibe (e-poodi omav isik teatud juhul ka Eestis tekkiva käibe) ja tasub käibemaksu Eesti maksuhaldurile.
Samuti saab seda erikorda rakendada Eestis asuva kauba müümisel e-poe kaudu lõpptarbijale EL välise riigi ettevõtja, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ELi ja üheski EL liikmesriigis püsivat tegevuskohta ei ole.
OSS-erikorra maksustamisperiood on kvartal ning OSS deklaratsioon esitatakse igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks:
PS! Pane palun tähele, et UK ei ole enam EL liikmesriik ning seega UK eraisikust ostjatele antud erikord ei rakendu. UK puhul tekib käibemaksukohustus esimesest müügist ning sellest saab täpsemalt lugeda siit:
https://www.gov.uk/guidance/vat-and-overseas-goods-sold-directly-to-customers-in-the-ukKõigil, kes müüvad aga oma kaupa läbi Amazon UK platvormi, on elu lihtsam, kuna maksu kogumise ja tasumisega tegeleb Amazon ise.
2021. aasta lõpuni kehtib Maksu- ja Tolliameti intressisoodustus, millega alandati kehtivat 0.06%-list päeva intressimäära poole võrra ehk kehtiv päevamäär on 0.03%. Maksu- ja Tolliametil on õigus ajatatud maksuvõla intressi vähendada kuni 100% ehk 0%-ni.
Määrusesse „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisati Covid-19, kui bioloogiline ohutegur, mis tähendab, et kulutused, mis sellega seoses tehakse, on maksuvabad.
Alates 15. detsembrist 2021 on jaekaubanduse tegevusalal (EMTAK kood G 47) tegutseval tööandjal võimalus oma töötajatega sõlmida muutuvtunni kokkuleppeid. Jaekaubanduse sektoris töötavad töötajad võivad lisaks oma tavapärasele osalisele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kirjaliku muutuvtunni kokkuleppe alusel. Muutuvtunni kokkulepe annab nii töötajale kui tööandjale paindlikuma võimaluse töö planeerimiseks. Selliseid kokkuleppeid on võimalik sõlmida kuni 14. juunini 2024.
Tavapärane tööaeg ja muutuvtunnid ei tohi kokku ületada täistööaega. Muutuvtunnid võib kokku leppida nii töölepingus kui selle lisas. Oluline on, et kokkulepe oleks kirjalikus vormis ja allkirjastatult.
Muutuvtunni kokkuleppe sõlmimise algatajaks saab olla vaid töötaja, avaldades selleks tööandjale soovi kirjalikult. Muutuvtunni kokkuleppe sõlmine on vabatahtlik. Tööandja ei saa kohustada töötajat muutuvtunni kokkulepet sõlmima ega muutuvtundide alusel tööd tegema. Kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib muutuvtunni kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi vähemalt 24 tundi ette kirjalikult kokku lepitavad.
Maksuhaldurile tuleb hakata esitama teavet piiriüleste maksuskeemide kohta. Maksuskeemide alase teabevahetuse direktiivi (DAC6) kohaselt peavad maksunõustajad teavitama maksuhaldurit piiriülestest skeemidest, mis võimaldavad agressiivset maksuplaneerimist, vara tegeliku kasusaaja peitmist või raskendavad pangakontode alast teabevahetust. Skeemidest peavad teada andma isikud, kes need oma äritegevuse raames välja on töötanud või osalenud nende väljatöötamisel – nii ettevõtjad ise, kui ka maksunõustajad ja advokaadid.