Seadusemuudatused 2023

Töötasu alammäär

Alates 01.01.2023 tõuseb töötasu alammäär 725 euroni kuus (2022. aastal oli 654 eurot).

Maksuvaba tulu määr

Alates 01.01.2023 tõuseb üldine maksuvaba tulu määr 654 euroni kuus ( aastail 2018-2022 oli see 500 eurot).

Sotsiaalmaksu kohustuse alammäär

Sotsiaalmaksu kohustuse alammäär on 2023. aastal 215.82 eurot. See on summa, mida töölepingulise töötaja puhul tuleb igakuiselt tasuda ning teiste lepingute puhul on see minimaalne summa, mida tasuda, et töötajal oleks kehtiv tervisekindlustus.

Töötasumaksud

2023. aastal töötasumaksudes muudatusi ei ole. Kinnipeetavad maksud on endiselt 1.6% töötaja töötuskindlustusmakse (v.a. juhatuse liikme lepingu puhul), 2% kogumispension (kui töötaja on sellega liitunud) ning 20% tulumaks. Lisaks peab töötaandja tasuma 33% sotsiaalmaksu ning 0.8% tööandja töötuskindlustusmakset (v.a. juhatuse liikme lepingu puhul)

Ukrainale tehtud annetused tulumaksuvabaks

Tulumaksuseaduse § 61 täiendamine võimaldab teha Ukrainale seaduses nimetud ühingute kaudu maksuvabalt annetusi, et luua paremad võimalused Ukraina inimeste abistamiseks sõjaolukorras.

Residendist juriidiline isik ei maksa tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 31. detsembrini järgmistele juriidilistele isikutele:

  • MTÜ Eesti Pagulasabi;
  • MTÜ Mondo;
  • Ukraina Kultuurikeskus;
  • Riigikaitse Edendamise Sihtasutus;
  • Eesti Punane Rist;
  • Päästeliit;
  • Rotary Klubi Tallinn Vanalinn.

Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal

Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal ehk tööamps on töötuna arveloleku ajaga kattuv töötamine. Alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. See võimaldab töö otsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne. Kuna brutotasu maksimum on seotud miinimumpalgaga, siis 2023. aastal tõuseb see 290.00 euroni (40% miinimumpalgast). Täpsemaid tingimusi vaata palun siit: Seadusemuudatused 2020.

Kohustuslik töövõtuahel ja ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine

Seadusega nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada Maksu- ja Tolliameti veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed.

Maksukorralduse seadust täiendatakse alates 01.10.2023, lisades §25 prim 10 kuni 15. Täpsemalt saad lugeda siit:
https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022009

e-Äriregistris äriühingu ärinime broneerimine

Juriidiline või füüsiline isik võib äriregistris broneerida äriühingu ärinime 6 kuuks, tasudes selles eest riigilõivu 150 eurot. Seadus võetakse vastu küll 01.02.2023, kuid reaalselt broneerida saab ärinime uue tehnilise lahenduse kaudu alates 01.03.2024.

Haigushüvitis tagasi koroonaeelsesse aega

Alates 01.07.2023 muutub haigushüvitiste loogika taas koroonaeelsesse aega. See tähendab, et 1-3 päev on töötaja kanda, edasi 5 päeva (4.-8. päev) hüvitab 70% ulatuses tööandja ning alates 9.st päevast Haigekassa.

Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimine

Alates 01.02.2023 hakkab kehtima Äriregistri seadus, mille alusel muutub ka majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimise loogika. Trahvi võib teha registripidaja ilma hoiatuseta ning korduvalt, kuni majandusaasta aruande esitamiseni. Trahvi määramisel võetakse aluseks:

  • mitu korda on majandusaasta aruanne tähtaegselt esitamata;
  • kui pikk aeg on möödunud majandusaasta aruande esitamise tähtpäevast;
  • muid olulisi registripidajale teadaolevaid asjaolusid.

Trahv määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 200 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on võimalik rahatrahvi määramine kuni 3 200 euro ulatuses. Võimalik on ka korduva trahvi määramine, kui kohustust jätkuvalt ei täideta.

Majandusaasta aruande esitamine ilma juhatuseta või ilma osaniketa

Äriseadustiku muutusega muutub ka majandusaasta aruande esitamise võimalus. Kui osanike vahel on tekkinud vaidlus ning selle tõttu ei ole võimalik aruannet tähtajaks kinnitada, saab seda teha ka juhatus ilma osanike kinnituseta. See aga tähendab, et aruandele tuleb peale avalik märge selle kohta, et aruanne ei ole kinnitatud. See aga ei tähenda, et kinnitatud aruannet ei tuleks esitada – kui vaidlus laheneb ning osanikud lepivad kokku aruande esitamises, tuleb seda teha kordusaruande läbi. Küll aga sellega hoitakse ära võimalikud trahvid aruande esitamata jätmise kohta ja/või oht ettevõtte sund kustutamise kohta.

Kui aga ettevõttel juhatus puutub, siis saab aruande esitada ka ainuosanik või osanik, kellel on enamus, sest tema määrata oleks ka juhatus.

Ettevõtte taastamine

Kui ettevõte on kustutatud registrist majandusaasta aruande esitamata jätmise eest ehk selle taga ei olnud likvideerimisprotsessi, on võimalik ka ettevõte taastada. Ettevõtte kustutamise ja taastamise vahel ei saa olla rohkem, kui 3 aastat.

Digitaalsete platvormide teabe esitamise kohustus

Digitaalsete platvormide operaatoritel (veebilehed, mobiilirakendused) tekib kohustus edastada teavet kaupade ja teenuste müüjate kohta. Info tuleb kokku koguda 31. detsembriks 2023 ning esimese aruande tähtaeg on 31.01.2024.

Koguda tuleb järgmisi andmeid:

  • kaupade müük (ainult materjal);
  • kinnisvara rent (näiteks majutus, parkimiskoha rent jne);
  • isiklike teenuse pakkumine (näiteks lapsehoidmisteenus, kullerteenus jne);
  • igasugune transpordi rent.

Digitaalse platvormi operaator on kohustatud füüsiliste isikute (kes ei ole ennast FIE-na registreerinud) teenitud aktiivse tulu pealt kinni pidama palgamaksud ning need deklareerima. Nõuete mittetäitmine võib viia platvormi veebilehe blokeerimiseni.